Lapse sündimisega jaguneb iga inimese elu kaheks – „enne” ja „pärast”. Isiklikud huvid lükkuvad teisele plaanile ning peamiseks eesmärgiks kerkib lapse harmooniline areng.
Tilluke inimesehakatis reageerib juba emaüsas valgusele, välisele mürale, ema südamelöökidele. Pärast sündimist teravnevad kõik väikelapse refleksid ja tunded. Seepärast on väga tähtis, et väikelaps näitaks juba esimestest elupäevadest alates üles aktiivsust, omandaks uusi teadmisi ja oskusi. See aitab üles kasvatada targa, füüsiliselt ja emotsionaalselt arenenud inimese.
Varajane koolitamine – see ei ole ainult koolihariduseks ettevalmistumine. Väikelaps hakkab juba esimestest sekunditest alates ümbritsevat maailma tundma õppima, püüab tabada uusi helisid. Vanemate ülesandeks on luua tingimused igakülgseks ja harmooniliseks arenguks. Selle all mõeldakse mälu, kujutlusvõime, tähelepanuvõime ja loogilise mõtlemise treenimist.
Lapse varajase arengu küsimus on lapsevanemaid alati erutanud. Aastatepikkuse ajaloo jooksul on loodud palju programme, mis on praktikas oma tõhusust tõestanud. Tutvustame kõige populaarsemaid:

  • Maria Montessori’s method (Maria Montessori metoodika). Itaalia pedagoogi poolt XX sajandi alguses väljatöötatud koolitussüsteem on päevakohane ka tänapäeval. Programmi aluseks on individuaalne lähenemine igale lapsele tema sünnihetkest alates. See aitab avada väikelapse potentsiaali ja arendada temas peituvaid eeldusi.
    Glen Doman’s method (Glen Domani metoodika). Ameerika teadlane tegi kindlaks, millised on kõige efektiivsemad arendavad tegevused varajases eas. Ta pidas lapsevanemate põhiülesandeks vastsündinud lapse praktiliselt piiramatu potentsiaali realiseerimist. Just Doman töötas välja didaktilise materjali kujutistega kaartide näol, mis aitavad väikelastel olemasolevaid oskusi täiustada.
  • Cecil Lupan system (Cecil Lupani süsteem). Belgia näitlejanna huvitus oma tütarde kasvatamise protsessis laste varajasest arengust. Kuid ta ei suutnud leida programmi, mis vastaks täielikult tema nõuetele ning seepärast töötas ta välja oma metoodika. Cecil Lupan soovitab suhelda lapsega juba esimesest eluhetkest alates, tehes rõhuasetuse mitte hooldamisele, vaid väikelapse huvile ümbritseva maailma vastu.
  • „Super Baby” Sarah Brewer. (Sarah Breweri „Superlaps”). Raamatu autor on kindel, et lapse põhioskuste väljakujunemine algab juba raseduse ajal. Ja pärast sündimist on väikelapse arengus põhiroll nägemismeelel. Selle meeleelundi stimuleerimine aktiveerib lapse peaaju, arendab tähelepanuvõimet, tekitab loomuliku uudishimu ümbritseva maailma vastu ja rahustab väikelast emotsionaalse üleärrituse perioodil.
  • „Kindergarten is Too Late” Masaru Ibuki. („Pärast kolmandat eluaastat on juba hilja” Masaru Ibuki). Üks korporatsiooni Sony asutajatest, Jaapani ettevõtja Masaru Ibuki on samuti novaatoriks laste kasvatamise ja varajase arengu valdkonnas. Tema raamatu põhiidee kuulutab, et lapsel on kõige suurem õppimispotentsiaal vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Iga varajase arengu programm kasutab oma metoodikaid, instrumente ja didaktilisi materjale. Kuid enamus neist teeb rõhuasetuse just nägemismeele stimuleerimisele.
Vastsündinu silm eristab kõige paremini musta ja valget värvi, kogu ülejäänud värvigamma on tema jaoks nähtav hallides värvitoonides. Just seepärast mõjuvad kontrastsed mustvalged kujutised positiivselt tähelepanuvõime, tundlikkuse ja nägemisteravuse arengule, aju ja närvisüsteemi aktiivsusele juba kõige varajasemas eas.
Suurepäraseks didaktiliseks materjaliks väikelastele on sari „Pildid beebidele” . Lihtsate mustvalgete illustratsioonidega lõõtsraamatud on mugavad ja praktilised. Laps suunab pilgu meeleldi piltidele, vaatab esemete ja loomade siluettkujutisi, treenib mälu, arendab tähelepanuvõimet ja loogilist mõtlemist. Lihtsaid ja arusaadavaid vorme tajuvad kergesti ka kõige väiksemad lapsed. Väike formaat ja tugev kartong, mis on väikelapse jaoks täiesti ohutud, võimaldavad kasutada raamatuid mistahes olukorras.
Väikelaps tutvub raamatu „Pildid beebidele” abil ümbritseva maailmaga juba esimestest elupäevadest alates, õpib tundma vorme ja esemeid, arendab nägemismeelt. Natuke suuremakas kasvanud väikelapsed uurivad raamatuid suure heameelega iseseisvalt, saavad teada uusi sõnu ja mõisteid, täiustavad peenmotoorikat ja loogilist mõtlemist.
Varajane koolitamine – väikelapse harmoonilise arengu ja tema potentsiaali realiseerimise tagatis. Aga õigesti valitud materjalid aitavad omandada mängulises vormis uusi oskusi ja kasvatada üles täisväärtusliku isiksuse.