Lapsed – ammendamatu õnne, armastuse ja energia allikas. Kuid ülemäärane aktiivsus tekitab rohkelt probleeme, eriti siis, kui lapsel on aeg magama minna. Katse laps voodisse saada muutub vanemate jaoks tõeliseks katsumuseks. Pikaajalised veenmised ja karmid ähvardused, meloodilised hällilaulud ja hellad silitused, huvitavad raamatud ja rahulikud mängud – mida kõike täiskasvanud ei tee selleks, et laps võimalikult kiiresti magama jääks. Kuid enamasti kaotavad kurnatud lapsevanemad selle lahingu.
Põhiprobleem peitub selles, et mitte alati ei suuda lapsed oma emotsioone vaos hoida. Väga tähtis on aidata neil rahuneda ja uinumisele häälestuda.
Kanadas ja Ameerikas läbiviidud uuringud tõestasid, et väikelapse öise ärkamise peamiseks põhjuseks on režiimi puudumine. Kogu maailmas soovitavad lastearstid ja psühholoogid võtta kasutusele kindel uinumisrituaal ja seda rangelt järgida. Iga päev ühel ja samal kellaajal.
Enamikus riikides harjutatakse väikelapsi päevakorraga juba maast madalast. Näiteks Norras pannakse väikelapsed magama hiljemalt kell 20.00. Euroopas ja USA-s on lapsevanemad kindlad, et režiimi täpne järgimine teeb lapse rahulikumaks ja parandab und.
Sama metoodikat propageerib ka Anne Bakus oma raamatus „Le sommeil de votre enfant” („100 moodust selleks, et laps uinuks. Prantsuse psühholoogi tõhusad nõuanded”). Autor kinnitab, et harjumuspärane uinumisrituaal rahustab väikelast, aitab tal lõõgastuda, jääda sügavasse ja rahulikku unne.
Elizabeth Pantley – väikelaste unekonsultant, perefirma president ja nelja lapse ema Washingtonist, toetab samuti oma raamatus „The No-Cry Sleep Solution” („Kuid laps ilma pisarateta magama saada”) ideed kohustuslikest rituaalidest enne uinumist. Ta on kindel, et järjepidevus ja toimingute kindel järjekord aitavad lapsel end turvaliselt tunda. Ja see on rahuliku une peamine tingimus.
Uinumisrituaal kujuneb iga lapse jaoks välja individuaalselt. Kuid on olemas põhisoovitused, mis sobivad peredele kõikjal maailmas.
- Punktuaalsus. Kõik toimingud tuleb teostada iga päev rangelt kindlaksmääratud kellaajal.
- Rahulikkus. Laps ei tohiks enne uinumist tegeleda aktiivse ja lärmaka tegevusega.
- Vannitamine. Sooja veega vannis või duši all käimine lõõgastab ja aitab uinumisele häälestuda.
- Toitmine. Varajane või liiga kerge õhtusöök võib põhjustada unehäireid. Hiline söögikord või täiendav suupiste enne magamaminekut sooja piima, küpsiste või banaani näol, päästab lapse hommikusest näljatundest.
- Valgustus. Liiga ere öölamp või täielik pimedus tekitab väikelapses stressi. Optimaalne variant – hämar soe valgus.
- Lemmikmänguasi. Laps tunneb end oma armastatud karu- või kassipoja kõrval kindlalt ja kaitstuna. Põhitingimus – mänguasi peab olema täiesti ohutu, ilma väikeste ja kõvade detailideta.
- Hällilaul. Rahustav meloodiline lauluviis loob väikelapsele uinumiseks mugavad tingimused.
- Uneraamat. Raamatu lugemine koos lapsega rahustab ja teeb lähedasemaks.
Lapsed vaatavad huviga erksavärvilisi pilte ja kuulavad ema häält. Suurepärane variant väikeste rüblikute jaoks on raamat „Head ööd, Uhhuu!”. See lugu lahkest öökullist-rändurist on kujundatud väikelaste jaoks köitvas ja arusaadavas stiilis. Dekoratiivsed sisselõiked raamatul viivad võlumetsa sügavusse ja tutvustavad selle võluvate elanikega. Raamat on valmistatud tugevast papist, mis võimaldab korrata igal õhtul sõbraliku öökulli teekonda ja soovida metsaelanikele head ööd.
Need lihtsad toimingud võivad regulaarse kasutamise korral parandada iga lapse und. Kallistage lapsi, lugege neile muinasjutte, rääkige nendega – kõik see rahustab väikeseid rüblikuid, aitab luua nendega nähtamatu sideme ja tekitab hea õhkkonna sügava une jaoks.
